teisipäev, 8. juuli 2014

Blogi lõpetamine

Selle postitusega lõpeb 2013/2014.aasta lennu blogi, mis kajastas meie tegemisi ja mõtteid  5.-9.klassini.

Tänan kõiki õpilasi, kes on aidanud kirjutada, pildistada või andnud üritustel osalemisega põhjust kirjutamiseks. 

Tänan ka kõiki neid, kes meie blogi külastanud ning midagi siit vaatamiseks-lugemiseks leidnud. 

õp Evelyn

Reis Inglismaale



Reede, 27. juuni

Seekordse reisi logistiliselt paika saamine, et saaks ära käia Alton Towersi lõbustuspargis ning viibida võimalikult palju ka Londonis, ning 250-eurosesse eelarvesse mahutamine oli veelgi suurem väljakutse kui eelmisel aastal, aga nüüd pärast reisi öeldes, tundub mulle, et poisid said omajagu inglaslikku elu näha ja kogeda, nägis selle riigi rikkust ja vaesust, rõõme ja muresid. 

Ootasin õpilasi 7.45 Rapla rongijaama eest. Rong väljus 8.06. Kaarel suutis minust niiviisi mööda sõita, et me kumbki teineteist ei näinud ning läks üksi varasema rongiga. Tal tuli Balti jaamas meid järele oodata. Balti jaamas tellisime taksobussi, sest trammi-bussiga minnes oleks kallim olnud, samas tavalisse taksosse me ei mahtunud. Lennujaamas selgus, et lend hilineb üle tunni. Tallinna lennujaamas ootamine on ikka väga palju mugavam ja hubasem kui enamikes lennujaamades. Küllap mitte asjata omistati talle ka maailma hubasema lennujaama tiitel eelmisel aastal. 

2.50 pärast õhkutõusmist maandusime pilvises, aga üsna sooja õhutemperatuuriga Manchesteri lennujaamas. Sealt sõitsime rongiga Manchester Piccadilly jaama ning võtsime trammi Manchester United staadioni poole. Muuseumi külastamine oli kõigile tasuta, Egert ja Tauri käisid lisaks ka pooleteisttunnisel staadioni giidiga ekskursioonil ning jäid nähtuga rahule. Kaarel ja Sten samal ajal istusid Fish and Chip shopis kus proovisid krõbekala friikartulite ja hernepüreega (fish and chips with mushy peas). Käisime ka suures Tesco poes ning ostsime banaane, õunu, krõpsu ning säästulimpsi, mis maitses "säästureisile" omaselt. Tagasi kesklinna jõudes vaatasime poodides ringi ning oligi aeg  rongiga Stoke-on-Trenti sõita, et sealt edasi Uttoxeteri rongile istuda. Rongijaamas kohtusime Gregiga ning meil tuli Miniga teha 2 sõitu, et 5 inimest telkimiskohta saada. Sten sõitis kohe the Star Caravan Park nimelisse telkimiskohta Altoni Towers’i lõbustuspargi lähedal. Egert, Tauri ja Kaarel jäid rongijaama tunniks ajaks ootama. Hakkasime Steniga kohale jõudes kohe telki püsti panema ning jäime omadega üsna pimeda peale. Kui teised poisid ka kohale jõudsid oli kell juba kesköös. Sõitsime kohe poodi, et õhtusöögiks süüa tuua, aga nii suures poes nagu sealne Tesco  läks omajagu aega, et soovitud toiduasjad üles leida. Telkimiskohta tagasi jõudsime kell 1.30 öösel. Otsustasime siiski poisid üles ajada. Tauri magas nii sügavalt, et jäi seetõttu meie hilisest söömisest ilma.

Laupäev, 28. juuni

Hommikul tegime siis gaasipliidil sooja süüa ning juua. Kuna ees ootas terve päev lõbustuspargis kus toidu ostmine väga kallis, pidin omajagu poisse kamandama, et nad võimalikult palju juua ja võileibu ning suupisteid seljakotiga endale kaasa võtaks. Lõbustuspark asus 2 kilomeetri kaugusel, aga peatee sinna oli väga kitsas ning käänuline. Sel hommikul saime kohale autoga. Natuke pahameelt tekitas see, et kuna poisid said lõbustusparki esimese autoga ning mina tulin 20 minuti pärast järele, ei vaevunud nad kokkuleppe kohaselt sissepääsu ees ootama ning läksid juba atraktsioonile. Kuna nende telefonid olid tühjad, siis ei meeldinud mulle 2 tundi teadmatuses oodata tassides 3 seljakotti nende toidumoonaga. Rahvast oli lõbustuspargis väga palju, osade atraktsioonide juures kuni 90-minutilised järjekorrad. Ühteist jõudsime ära proovida juba esimesel päeval. Tagasi telkimiskohta läksime taksoga. Sõiduhinna tingimisest oli kasu, £15 asemel saime £10-ga. Õhtusöögi koosvalmistamine ebaõnnestus. Pärast väsitavat päeva eelistasid Egert, Kaarel ja Tauri telki pikali visata ning kuivalt mingeid snäkke või lausa kiirnuudleid toorelt süüa selle asemel, et üheskoos  makarone lihapallide, juustu ja tomatikastmega valmistada. Sten tegi siis üksi ainult endale. Samuti hakkas üha rohkem kostuma „Mina seda tassi ära ei pese, sest mina midagi ei joonud“ tüüpi vaidlemist.

Pühapäev, 29. juuni

Potitäis kaerahelbeputru võiga läks äraviskamisele – kel polnud isu, kes lihtsalt putru ei söö. Järelikult polnud kõht tühi, aga teades et ees ootab aktiivne ja pikk päev, tegi selline suhtumine mind murelikuks. Sel hommikul läksime lõbustusparki jalgsi. Õnneks oli enamik tihedast liiklusest lõbustuspargi poole ja meie kõndimisele vastu sõitis vaid mõni auto. Kohati tuli nõgestesse astuda, et vastutulevale autole ruumi teha. Poisid olid tublid ning suhtusid sellistes tingimustes kõndimisse väga vastutustundlikult ohustamata ennast ning teisi liiklejaid. Meie teine lõbustuspargi päev jäi meelde sellega kuidas Kaarel hommikul ID kaardi ära kaotas, aga sellest alles õhtul äraminekul teada andis a la „lähen infopunktist läbi – mul kadus ID-kaart ära“. Eks see ikka omajagu muremõtteid tekitas, sest minul puudus kogemus ja info kui kaua ajutise reisidokumendi taotlemine Londoni saatkonnast aega võiks võtta. Lõbustuspargist tagasi kõndisime ka jalgsi. See oli hullem variant, sest vastutulevaid autosid oli rohkem ning kohati oli kiviaed ja meil polnud kusagile teelt kõrvale astuda.
Õhtusöögiks tellisin hiina toitu. Valiku tegemine oli üsna raske arvestades, et üks poiss on valmis vürtsikamaid asju proovima, teine ei söö köögivilju, kolmas tahaks lihtsalt nuudleid ja neljandal arvamus puudub. £16 eest toodi meile karp „egg fried rice’i“, karp „Choi Mein chicken with cashew nuts“, karp „Singaporean noodles“ (bambuse, valge redise, krevettide ja idudega) ja karp liha ning juurviljadega. Lisaks krevetikrõpsud. Kuigi toit ei osutunud just eriti menukaks, ei pidanud ka midagi ära viskama. Õhtu oli päikseline ning poisid said jalgpalli mängida ning leidsid võimaluse ka oma telefoni laadida. Ilma telefoni-ja arvutimängudeta olemine oli vast kõige suurem pingutus ning kui oleks andnud Taurile ja Kaarelile valiku kas 2 päeva Londonis olla või Malmesburys omas toas arvutis, siis oleks nad vist viimase valinud.

Esmaspäev, 30. juuni

Hommikul võtsime vabalt ja magasime kauem. Asjade kokku pakkimine võttis omajagu aega ja pingutust. Ühiselt tegutsemise vaimu rikkus mõningane virisemine lihtsate asjade pärast. Telkimiskohast bussipeatusse oli väike maa kõikide meie kodinatega kõndida. Siis algas ootamine. Buss tuli sõiduplaanist 45 minutit hiljem. Põhjuseks teetööd. Samas vedas meil sellega, et bussijuht müüs meile perepileti, millega meil õnnestus £10 toidu jaoks säästa. Kuna rongides on 15-aastastele ja noorematele 80% ning bussides 50% odavam reisida, siis leppisime kokku, et kui dokumenti küsitakse, siis Egert näitab ja teistel pole kaasas. Kogu reisi vältel hakkas vaid üks bussijuht poiste vanuses kahtlema ning ei tahtnud meid ostetud odavama piletiga sisse lasta. Lõbustuspargis läks Kaarel oma ID kaardi kohta küsima ning hiljem jäid mõneks tunniks koos Steniga õudsatele sõitudele sõitma. Külastajaid oli oluliselt vähem, aga populaarseimatele atraktsioonidele olid ikka järjekorrad. Kuna oli palav ilm, siis olid järjekorrad just veega seotud sõitudele. Egert ja Tauri käisid the Flume’i peal. 
Uttoxeteri raudteejaama sõitsime bussiga ning seal oli meil aega poest ostetud toidukraami söömiseks. Sõime grillkana, viinamarju, banaane, maisikrõpse, peperonivorsti, šokolaadipiima, muffineid, šokolaadi ja küpsiseid. Sõitsime taas Stoke-on-Trenti kus istusime Cheltenhami rongile, mis omakorda sõitis Inglismaa suuruselt teisest linnast Birminghamist läbi. Cheltenhamis võtsime rongi Kemble’isse kus meid taas sama Miniga 2 erinevat sõitu tehes Malmesburysse viidi. Hilise õhtusöögina sõime pitsat ja inglisepärast kartulisalatit. Kaarel, Egert ja Tauri majutusid ühte tuppa, Sten sai eraldi toa. See, kel põrandal tuli magada, selgitati välja kaardimänguga.

Teisipäev, 1. juuli

Võtsime vabalt ning lubasime endale ühe koduse vedelemise päeva. Sten ärkas temale omaselt vara, teised magasid 12ni. Ilm oli päikseline ning soe, aga poisid eelistasid toas arvutit mängida ja videosid vaadata. Mingi aeg oldi ka kohalikul mänguväljakul ning mängiti natuke korvpalli.
Õhtul sõime „Sunday roast“’i, mis sel korral koosnes lambakintsust, ahjukartulitest ja ahjus küpsetatud köögiviljadest (paprika, sibul, bataat, suvikõrvits), keedetud tüüpiline inglise kapsas ning praetud spargel. Samuti oli prae osaks Yorkshire’i pudding (soolane pannkook) ja praekaste. Lambalihale sai lisada piparmündikastet, mis on osade inglaste lemmikuks. Magustoiduks proovisime Trifle’it ( vaarikad, tarretis, biskviit, vaniljekaste ja vahukoor kihiti).

Kolmapäev, 2. juuli

Hommikul polnud meil taas kusagile kiiret. Sõime ilusa päikselise päeva tervituseks õues traditsioonilist inglise hommikusööki (munahüüve, praetud tomatid, kartulikoogid, verekäkk, seened, peekon, oad tomatis, röstsai, marmelaad). Kella 1 ajal läksime Malmesbury linnaga tutvuma. Kõndisime parkidest läbi, mööda jõge, vanalinnast läbi. Nägime endiseid kudumisvabrikuid ja villatootmishooneid. Rääkisime üleujutustest, kloostri ajaloost ja munk Elmerist. Siis oli aeg Malmesbury otsimismänguks. Poistel oli 35 küsimus-ülesannet, 1.30 tundi aega ning £1.65 raha. Sten ja Egert ning Tauri ja Kaarel olid omavahel meeskonnas. Sten sai kõige rohkem punkte, Kaarel ja Egert suht võrdselt 2. ja 3. koht. Tauri tegi küll kõik ülesanded kaasa, aga vastuseid üles kirjutada ei viitsinud. „Ei viitsi“ oli üldse lause, mida Tauri palju kasutas. Õhtupoole hakkasime grillima. Ainult Sten oli abiks, teisi tuli sööma kutsuda, sest nad olid oma toas arvutite-teleka vaatamisega liiga ametis, et oma panus toidu valmimisse ja laua katmisse anda. Tegime veiseliha burgereid, indiapärase marinaadiga kana, sealihavardaid paprikaga ning grillisime ka maisitõrvikuid, paprikat, suvekõrvitsat.

Neljapäev, 3. juuli

Hommikusöögiks sõime „crumpets with bacon“, jogurtit ja krõbinaid piimaga. Kõndisime kesklinna, et sealt nr 92 bussiga Chippenhami sõita. Vahemaa on iseeneset 25 kilomeetri kanti, aga kuna buss sõidab erinevatest küladest läbi võttis see 50 minutit aega. Chippenhami raudteejaamast läksime Great Westerni rongifirma tüüpilise sinise-roosa rongiga Bristol Temple Meads’i jaama. Kõndisime Broadmead’i linnaosasse kus on palju poode ja kaubanduskeskusi. Sealt edasi kõndisime Bristoli katedraalist, mis sel päeval oli külastajatele suletud ning ülikooli hoonetest mööda Brandon Hilli otsas asuva Calbot’i vaatetorni kus avanes 360-kraadine vaade 430 000 elanikuga Bristoli linnale.
Pärast piknikku murul, oravate toitmist ja pildistamist liikusime edasi Cliffton Suspension Bridge’ile (rippsild). Rippsild ehitati 1864. aastal Avoni jõe poolt uuristatud kõrge oru ületamiseks. Sild on umbes 75 meetrit kõrge ja 400 meetrit pikk. Tagasi alla tulime sik-sakitades mööda metsateed ning kõndisime mööda Avoni jõge järgmise sillani. Parasjagu oli mõõn ja jõe mudased kaldad olid paljad. Meie matk viis edasi mööda Bristoli kanaleid (harbourside) Mshed nimelisse muuseumi. Pool tundi lahtioleku aega kulutati tasuta Wifi kasutamiseks ning teadmiste saamine Bristolist kui ajalooliselt tähtsast kaubandussadamast ning orjapidamisega rikastujast jäeti mõneks teiseks korraks. Proovisime ära 99p masinajäätise, mis tänapäeval maksab küll rohkem, aga ikka kutsutakse selle vana hinna järgi. Otsustasime üles otsida ka SportsDirecti nimelise sporditarvete poe ning pärast seda oli aeg rongiga tagasi Chippenhami sõita. Sel korral saime Malmesburysse kahe Mini autoga. Meile tuli vastu ka võõrustaja Gregi sõber ja töökaaslane Paul. Õhtusöögiks pitsa, Scotch eggs, sibularõngad, melon.

Reede, 4. juuli

Kuna Kaareliga oli vaja reisiplaani väliselt Londoni saatkonda sõita, siis meie startisime 8 ajal. Teised viidi 12 ajal Swindonisse šoppama. Londonis kõndisime läbi Hyde Parki Eesti saatkonda. Eesti konsul Sven Tölp andis Kaarelile ka igati kasuliku soovituse kaasa. Ootamise ajal saime paratamatult osa teiste inimeste lugudest, mis neid saatkonda toonud oli. 

15.15 olime tagasi Swindoni rongijaamas, kohtusime teistega ning tulime bussiga Malmesburrysse tagasi. Õhtusöögiks sõime sealiha karbonaadi, paneeritud kanaliha ja kanalihast kiievi kotlette kartulipudruga. Köögiviljadeks brokoli juustukastmes, kapsas,  keedetud türgi oad soikastmega. Magustoiduks tavaline juustukook. Kell 1 öösel ärkasin üles ja kuulsin Tauri juttu kõrvaltoast. Tuletasin talle meelde, et ees on 2 pikka päeva Londonis.

Laupäev, 5. juuli

Hommik kulus asjade pakkimisele, hommikusöögile ning taas endale võileibade lõunaks tegemisele. Voodite ülestegemine, toast pakendite ära viskamine ning toa enda järelt kordajätmine edenes mõningase vaidlemisega, aga tulemus oli väga hea. Kell 11.15 alustasime Malmesburyst autodega sõitu Kemble’i raudteejaama, et tund ja veerand kestnud rongisõiduga London Paddingtoni jõuda. Pärast metrookaartide ostmist läksime kohe
Metropolitan line’iga Wembley Park’i ning otsisime oma Holiday Inn hotelli üles. Mõlemad toad olid valmis seatud ning saime tubadesse. Tagasi kesklinna sõitsime rohkem peatusi tegeva Jubilee line metroorongiga. Üle 400-kilomeetrise raudteega metrool on 11 eri liini. Londoni metroo on teadagi maailma esimene, mis avati 1863. Kohtusime Pauli ja Katrega ning poisid said vaba aja Piccadilly Circus ümbruses ringi vaatamiseks. Siis hakkasime otsima kus saaks jalgpalli vaadata, aga enamik kohti tundus puupüsti rahvast täis olevat. Leidsime ühe kino, mille lobby-baaris näidati mängu seinale. Tauri, kes mängu vaatamisest väga huvitatud oli, võitles tukkuma jäämisega. Eks see eelmisel ööl prantsusekeelse monopoli mängimine süüdi oli. Pärast mängu kõndisime mööda Shaftersbury Avenue’d Covent Gardenisse kus poisid said taas vaba aega, et ise ümbruskonnas tänavakunstnike esinemisi vaadata. Oli viimane aeg midagi hamba alla leida. Sõime McD friikaid ja hamburgereid ja magusaid suupisteid Leicester Square’i murul, aga see aed pandi kell 21.00 lukku ja meid aeti sealt minema. Pärast söömist  hakkasime 2-korruseliste bussidega sõitma. Oli juba pimedaks läinud kui jõudsime Westminsterisse. Jalutasime üle silla ning nägime tuledes Big Ben’i, parlamendihoonet, London Eye’d. Jalutasime mööda Thamese’i jõge ning sõitsime metrooga Millenniumi silla juurde ning nägime ära St Pauls’i katedraali. Keskööks olime hotellis tagasi.

Pühapäev, 6. juuli

Kuna hommikusöögi eest tuli selles hotellis eraldi maksta (8 naela lapse kohta), siis pidime leppima sellega mida kohalikust poest odavamalt osta andis – jogurt, mahl, võileivad, banaanid, küpsised. Ülejäägid soovitasin poistel kõik endale kaasa pakkida, et pidevalt heade toidulõhnadega restoranidest möödudes vähem kiusatust oleks öelda, et miks meie seal ei söö. Säästureis ikkagi. Kõigepealt sõitsime Green Parki ning jalutasime läbi pargi Buckinghami palee ette, et vahtkonna vahetust näha. Punastes kuubedes ning mustades karusnahamütsides mehikesed marssisid meist korra mööda, ülejäänud tegevus jäi väravate taha ja
meie nägime vaid mütse ja kuulsime muusikat. Järgnevalt tegime peatuse Green Parkis kus toimus Tour de France’ile pühendatud üritus. Suurelt ekraanilt sai võistlust jälgida. Sten proovis hispaania rahvusrooga paellat, mis temas vaimustust ei tekitanud. Jalutasime üheskoos läbi St James’i pargi ning sõime jäätist. Siis leidis aset huvitav juhuslik kohtumine. Mööda tänavat jalutas vastu Miguel, kellega kohtusime eelmise Comenius projekti ajal. Ta oli siis Hispaania kooli arvutiõpetaja. Selline juhuslikult tuttava inimese nägemine tegi mind ja Katret üsnagi emotsionaalseks. Järgmisena nägime „The Change of Horseguards“’i. Jalutasime Westminsteris edasi ning jõudsime 10 Downing Street aadressile kus asub peaministri residents. Käisime ka Londoni vanima ja tähtsaima kiriku Westminster Abbey juures. Sedakorda jalutasime Westminsteri sillast üle valgel ajal ning teisel pool silda võtsime bussi, et Harrodsi kaubamajja minna. Harrdodsi ees kogunes 3 noort meest oma tantsuoskust näitama ning jäime seda vaatama. Edasi liikusime bussiga Chelsea (rikaste londonlaste) linnaossa, et jalgpallistaadionit vähemalt väljastki näha. Sõime lihapirukaid ja muid suupisteid. Siis oli aeg hakata Wembley hotelli juurde tagasi sõitma. Tõime oma reisikotid ära ning jätsime Pauli ja Gregiga hüvasti. Katre jäi veel meiega ning läksime üheskoos The Tower of Londoni juurde. Sealt avanes vaade ka Tower’i sillale. Väljas müristas ning korra lõi ka välku. Hoovihmahood olid päris tugevad. Tower Gateway jaamast läksime DLR rongiga the City linnaossa, kus on palju finantsasutustega kõrghooneid. 50 aastat tagasi oleks meid seal vastu võtnud inetud lagunenud sadamahooned ja laod ning barakkides elavad inimesed. Stratfordis, kus on 2012 olümpiamängude park peastaadioni, ujula ja vaatetorniga,  jätsime Katrega hüvasti ning läksime viiekesi Central line’iga Oxford Circus’esse, et natuke veel suveniiride poode külastada. Pühapäeva õhtu ja hiline kellaaeg – Oxford Circus oli suhtelist väljasurnud ning meil tuli tagasi Piccadilly Circus’esse kõndida. Veel mõned suveniirid, MacDonalds’i eine ning oli aeg Liverpool Street jaama sõita, et sealt edasi rongiga 45 kilomeetrit Londonist asuva Stanstedi lennujaama jõuda.

Esmaspäev, 7. juuli

Kella 12.30-st kuni 3ni hommikul pidime turvaväravate juures põrandal istuma. Siis saime turvaväravatest läbi minna ning toolide peal istuda. Natuke tukuti, aga suurema osa ajast mängiti kaarte. Ootamise aeg läks üsna kiiresti ning enne 6 saime lennuvärava juurde kõndida. Tauri ehmatas meid ära sellega, et enne lennukile minekut ei suutnud oma ID-kaarti üles leida. Õnneks oli see rahakotis, lihtsalt vale koha peal. Tallinna lennujaamas tellisime taas takso ning Balti jaamast saime juba tuttava Elroni rongiga Raplasse.

Lõpetuseks

Kuna poistel oli kiire Kehtna bussi peale minekuga või polnud see nende jaoks oluline, siis lõppes meie reis teineteisele head-aega ütlemata. Eks ma kasutan siis siin võimalust, et soovida teile ilusa suvepuhkuse jätku.
Öeldakse, et inimest õpid tõeliselt tundma siis, kui elad temaga sama katuse all või lähed pikemale reisile-matkale. 

Mind üllatas sel reisil kõige rohkem Egert oma rahuliku meele, viisakuse, leplikkuse ja hea tujuga. Ma ei kuulnud tema suust mitte kordagi ühtegi roppu sõna ning selles kesköises toredas laulmises, mis minugi telki kostus, oli ära tunda ka Egerti head lauluhäält. Ta oli väga salliv ning suutis oma tuju hoida ka siis kui oli väsimus, pea valutas või kõht polnud täis. Väga tore reisikaaslane. 

Sten oli väga julge, eneseteadlik, korralik ja entusiastlik. Omalt poolt soovitaks pideva tormamise asemel natuke rohkem süveneda. Kuigi öeldakse, et küsija suu pihta ei lööda, on vahel vaja vaadata kas see mida tahad saada või küsida on selles olukorras nii oluline või vajalik või sa oma erisoovidega pigem tüütad niigi kohustustest hõivatud inimest. Punktist A punkti B kohalejõudmine on reisil alati oluline, aga võib olla saab oma suhtumisega olulisemaks teha hoopis selle teekonna mis nende vahele jääb igavust tundmata. Kui pidevalt kohalejõudmist oodata, võib palju elus maha magada. Samas kõik need kogemused, mis matkaga seotud, on Stenist teinud vastupidava matkalise, kes on võimeline magama ebamugavates tingimustest, tegema maitsvat süüa väga vähestest toiduainetest ning hoidma puhtust ja korda kui on väike ruum ja palju inimesi koos elamas. 

Kaarel sai vast kõige kasulikuma õppetunni omal nahal. Kui ID kaardi kaotamine ei pannud teda kusagile jooksma, siis uute nahkkinnaste pargipingile jätmine aga küll. Toidu ja joogi suhtes väga leplik, aga võime olla terve päev söömata-joomata on pigem ebatervislik viitsimatus kui on võimalus endale vett ja toitu kaasa pakkida. Silma hakkas see, et Kaarel on väga mugav ning individualistlik, kes ei viitsi tühja rabeleda, samuti mitte teiste inimeste hüvanguks. Ei paku vabatahtlikult abi, aga samas ei ürita teisi enda tahtmist mööda käituma saada. Stoilise rahuga, mis väljendus ka lõbustuspargi ameerika mägedel sõites. 

Tauri ületas end vast neljast poisist kõige rohkem ja sai enamasti väikeste ja suuremate väljakutsetega hästi hakkama. Rohkem soovi ja oskust ülejäänud seltskonnaga arvestamisel tuleks kasuks. Samuti oskus oma energiat päeva peale jagada, et vältida olukroda, kus pool päeva pahurana olemist on seotud eelmisel ööl hilja magama minemisega. Tore oli see, et Tauri puhul oli vähemalt aru saada, mis talle meeldis ja mis mitte. Toidu suhtes oli leplikum ja julges uusi asju proovida rohkem kui kooli aastatel mulle tundus.

reede, 20. juuni 2014

Lõpuaktus

 Edu õpingute jätkamisel!

teisipäev, 27. mai 2014

Tänaselt aktuselt

Fotomeenutus tutipeost

Fotod: Diana Jääger, õp Ragne Falilejev

Fotod tulevikust

Täna viimase koolikella päeval oli fuajeesse tekkinud stend justkui võimalike fotodega tulevikust. Ennustajaks olid huvijuht Anabell, "fotograafideks" õp Ulvi oma 1.klassi õpilastega.












neljapäev, 22. mai 2014

Riigikogu külastus

Tauri "TauriOlen" Lusti: "Suht norm päev oli. Vedas, et ise süüa kaasa võtsin, sest kohviku toit ei toitnud ja Hesi-i eine tõmbas kõhu lahti. Mingi venekeelne giid. Bussis sai nalja. Kuna see on mu viimane kirjutis siia blogisse, siis GG WP>3*."
 Henrik: " Käisin igal pool ja tegin ära viktoriini. Riigikogus giid rääkis nii ruttu. Jäin magama.... Läksime sööma ja siis R-kioskisse uuesti sööma ja igast tripp. Käisime rahamuuseumis."

Sten: "Bussiga oli äge sõita. Laud oli seal. Moodne buss. Nägin Lutšit. Kenet leppis ära. (Kes loeb meie klassist, saab sellele pihta). Keneti nime loeti valesti. Tegin Eesti Panga muuseumis ühe mängu läbi. Hell-yeah....Võiksin täitsa investor olla. Sain kokku 1,78 miljardit. Hell-yeah. Nägin Ansipit, Riisalu ja Võsa. Kuku klubis ei saanud kõhtu täis."

Paul: "Käisime seal. Naljakas giid oli. Kenetit kutsuti Channetiks kogemata. Siis sõime Kuku kohvikus. Buss oli mugav. Rääkisime presidendiga juttu. Ta ütles, et minus on lootust."

Marten: "Täitsa huvitav oli. Bussis oli lõbus ja riigikogus oli väga huvitav."

Kaarel: "Buss oli hea, jahutus oli sobiv ja magada sai hästi. Giidi juttu ma ausalt öeldes ei kuulanud. Päeva haripunktiks oli see, kui läksin Hesburgerisse ja sõin kõhu ilusasti täis."

Kenet: "Läksime mugava bussiga. Seal oli päris igav ikka, uni tuli peale. Saime süüa, aga liiga vähe. Võitsin ristsõna, mind kutsuti Chanetiks."

Tuubic: "Ns tšillisime seal majas, siis oli viktoriin. Saime süüa kah, aga see oli rohkem narrimine. Pärast läksime Hes-i sööma."

_______

*Good game well played